Kolm punkti

See on tänase päeva laul. Arghh nii ilus...imeline! 

Järgneva tekstilõigu näppasin ühe noore neiu blogist. Üldiselt ma tema blogi igapäevaselt ei loeks, aga jäin seda huvi pärast sirvima ning siis leidsin selle. Vot, kui saaks olla selline imeline naine nagu Marilyn Monroe. 

Lugege kindlasti läbi. Paneb mõtlema.

“This life is what you make it. Not matter what, you're going to mess up sometimes, it's a universal truth. But the good part is you get to decide how you're going to mess it up. Girls will be your friends - they'll act like it anyway. But just remember, some come, some go. The ones that stay with you through everything - they're your true best friends. Don't let go of them. Also remember, sisters make the best friends in the world. As for lovers, well, they'll come and go too. And babe, I hate to say it, most of them - actually pretty much all of them are going to break your heart, but you can't give up because if you give up, you'll never find your soul mate. You'll never find that half who makes you whole and that goes for everything. Just because you fail once, doesn't mean you're gonna fail at everything. Keep trying, hold on, and always, always, always believe in yourself, because if you don't, then who will, sweetie? So keep your head high, keep your chin up, and most importantly, keep smiling, because life's a beautiful thing and there's so much to smile about.” 

― Marilyn Monroe

Olen viimasel ajal veidike mõtlik olnud. Olen mõelnud paljude asjade üle ning pannud erinevaid aspekte enda jaoks paika. Mida hindan ning mis tuleb mulle ka tulevikus kasuks, sest seda elu elan vaid korra ning ei tasu raisata väärtusliku aega sellele, mis on tegelikult kasutu. 

   Jah, loomulikult on palju asju, mis ongi mõttetud lõpuks, aga annavad Sulle kogemuse vms. 

Kuid aega hindan ma väga kõrgelt, eriti olen sellele hakanud tähelepanu pöörama nüüd, kui olen Tallinnas. Siin kaob aeg nii märkamatult, et olen seda hakanud väga kõrgelt väärtustama. Niisiis olen otsustanud, et uuest kooliaastast olen n-ö free. Ehk ma ei taha kuuluda ÕE-sse ega muudesse taolistesse org. sest tunnen, et lihtsalt praegu vajan aega, et olla vaba ning jõuda endas selgusele. 

   Vahepeal on möödunud Jõulud ning aastavahetus. Jõulud olid minu jaoks täiesti tavaline õhtu, päeval olin tööl ning õhtul sõin paar verivorsti. That´s all.. Aastavahetuse veetsin Tartus Mirjami seltsis. Väga lõbus oli, isegi see, et Merka kadus umbes viis korda ära, telefonile ei vastand ja meie pidime Teda taga otsima. :) Vaheaeg oli suhteliselt töine, aga ega ma ei kurda, mis ma muud ikka oleks teinud, lihtsalt lebotanud prabably.. ja pealegi peaks detsembri kuu palk päris ilus tulema. 

   Kuulasin just hetk tagasi Liis Reisneri esituses I Will Always Love You. Rääkisime täna sellest linnas olles ja ma leidsin, et Liis ei olnud midagi erilist, ise olin kuulnud vaid väikest lõiku laulust. Kindlasti ei tee keegi silmi ette Whitney´le endale, kuid Liisi esitus tõi mulle ihukarvad küll ihule. Ainsana ei meeldinud mulle üks koht, kus ta hääl oli tegelikult huvitav, kuid minu arvates see selle lauluga ei sobinud (1:33).

   Miks ma seda räägin? Sest hindasin midagi, mille kohta ma midagi ei teadnud, edaspidi püüan seda, viga parandada, proovige Te kah :)

   Kui tulevikus saan endale mõne peene telefoni, siis püüan oma blogi ka veidi atraktiivsemaks muuta ehk lisan pilte jne. Hetkel lihtsalt pole see võimalik, sest minu telefoniga pilti tehes pole vahet, kas teen pilti fotostuudios, ülihea valguse käes, või udusel hommikul rabas, nii et näeb vaid poole meetri kaugusele oma jalge ette. 

  Olge tublid, hinnake seda, mis Teil on...

Teie K.

Elamused

   Pole ammu enam siia blogimaailma ära eksinud, nüüd siis juhtus see lõpuks. Nagu pealkirigi ütleb on viiamsel ajal olnud mu elu üpris põnev ja elamustrohke. Tgelikult isegi hea, et kõik nii korraga tuli, siis parem ja mõnusam maailma lõpule vastu minna. :) Kõik algas tegelikult juba suvel, kui Mirjam kinkis mulle lõpetamise puhul MUSE´i kontserdipileti. Muidu ma ei mõelnud sellele eriti, aga kui lõpuks oli vaid päevake kontserdini, olin suht hullumas. Mina ja Muse kontserdile... hahahhha. Mirjam jõudis Tallinnasse umbes nelja paiku. Tal vedas, tuli häälega ja sai Põltsmaalt otse minu värava ette. Enne minekut, kui me ennast sättisime mängis 2nd Law ja selline imelik tunne oli sees, nagu enne seda, kui esimest korda välismaale reisid või lennukile astud.
   Meie piletile oli kirjutatud, et väravad avatakse 18:00 ning TicketPro kodulehel oli kirjas, et kontsert ise hakkab 19:00. Seepärast läksimegi ilusti kella kuueks kohale. Jõudsime veidi enne 18:00 Saku Suurhalli ette. Nägin seal osasid oma klassikaaslasi, kes kõik olid ka seda imelist bändi kuulama tulnud. Samuti ajasin ühe prantslasega juttu, kes tahtis, et ma temast pilti teeks, hiljem ajasime niisama juttu.
   Kuna kontserdi algus oli netis 19:00, siis arvasin, et soojendaja tuleb lavale pool seitse ja Muse kell seiste. Läks aga teisiti. :) Soojendaja, kelleks oli Deap Vally, tuli lavale veidi peale poolt kaheksat. Ning Muse vallutas lava kell üheksa.
   Deap Valley oli bänd, millest ma pole mitte midagi varem kuulnud, jäin aga nende esinemisega väga rahule. Arvan, et nad oli väärilised soojendama sellist bändi nagu seda on Muse. Bänd koosnest kahest 40ndates rockipeerust daamist, kes möllasid lava peal ikka täiega. :)
   Kui aga finnaly Muse peale tuli, läks rahvas meeletuks. Meie Mirjamiga olime alguses lavast paremal tribüünidel, kuigi meil olid seisukohad võisime pmst ka vabadel kohtadel istuda, keegi ei kontrollinud seda, aga need kellel olid istekohad, need alla põrandale minna ei tohtinud :) Igatahes olime alguses tribüünidel, siis läksime põrandale ja siis ei suuntnud ma taga seista ning leidsin meile mõnusa augukese paremal lava ees. Muidu oli see koht super, kui välja arvata see, et seal olid kaks piffi, khm pigem milfi, ma ütleks, kes hööritas flirtisid turvamehega ning tegid kõike muud, mis ei läinud antud kontserdiga üldse kokku.
   Muidu oli aga kõik super, siis kui Matthew Bellamy lavalt maha, publiku ette tuli, hakkas mu süda nii peksma, kuigi ma pole selline inimene, kes tapab selle nimel, et saada staari käepigistus vmidagi. Siiski, olin ekstaasi juba sellest, et Ta lihtsalt mööda kõndis.
    Väga mitmeid laule ma ei teadnud, sest need olid enamjaolt The 2nd Law pealt ja sellega polnud ma väga tutvunud. Lõpu poole rahvas möllas, tundus nagu nad oleksid juba lõpetanud, kuid ma teadsin, et veel mitte... Ja siis tuli see, mida ma olin nii nii väga oodanud - Starlight. Pisarad voolasid silmist ja need tunded, mis mind tol hetkel valdasid, neid on võimatu kirjeldada.
   Ma ei suuda mitte kunagi vist Mirjamit ära tänada selle kingituse eest. See oli unustamatu. Kõige naljakam oli see, et kui kontserdil olin ei olnudki ma nii ekstaasis, kui järgneval päeval. Terve koolipäeva vältel vahtisin tühjusesse ja lihtsalt küsisin endalt: "Kas ma tõesti käisin Muse kontserdil?" Naersime veel hiljem ka MIrjamiga, et me tarkpead lähme oma esimesele suuremat sorti live-kontserdile ja valime just Muse - maailma parima live-bändi.
   Musi, pai !

Teie K

Laisk tüdruk

Vaatasin natuke oma postitusi ja avastasin, et kuus tuleb umbes kaks postitust. Hea ! :) Tegelikult tahaks palju rohkem teha seda, aga kuna olen tohutu tuulepea, siis päris tihti unustasn blogimaailma lihtsalt ära ning isegi, kui see finnaly meelde tuleb, siis pole tahtmist või aega sellega tegeleda.
   Hetkel olen teel Tallinna. Tulin eile õhtul kümnese bussiga Tartusse. MIrjam kandis Evale raha ja Eva ostis mulle pileti ära. Miks ööseks Tartusse. Sest Mirjamil oli  mulle palju rääkida ning me tahtsime väga üksteist näha. Mul on Temast täitsa kahju, Ta elu on nagu seebiooper, muidu oli see naljakas, kuid nüüd on Ta elus palju kurbe uudiseid korraga, sealjuures suudab Ta ise jääda nii nii rahulikuks, positiivseks ning oma asju edasi teha sama hästi või isegi paremini. Vapustav neiu !
   Tallinnasse lähen täna tagasi, sest täna on NS sünnipäeva tähistamine, juubel 20. Päeval on konverents ning õhtul on mõnus tsill. Samuti toimub täna EÕELi Tallinna piirkonna Üldkoolitus, kuhu aga ma sel korral ei lähe.
   Viimastel päevadel olen olnud ametis oma n-ö esimese kollektsiooni tegemisega. Hetkel olen alles joonistamise staadiumis, kuid loodan sealt varsti-varsti edasi jõuda. Nimelt on 14. veebruar mul kooli moeshow "Moepeegel", võitjad pääsevad edasi üle- Tallinna toimuvale "Sedamoodi" moekonkurssile. Loodan parimat. Teemaks on 220 volti. Mõned mõtted olen juba kirja pannud ning arvatvasti pühapäeval hakkan pihta kõike kollektsionide üle joonistamisega, midagi on natuke juba valmis ka.
   Nüüd aga kuulan muusikat ja loksun vaikselt Tallinna poole.

Kaunist talve !
Teie K

Imagine all the people...

    Taaskord on möödunud pikk aeg mu eelmisest postitusest. Räägin Teile oma vahpealsetest tegemistest ning mõnest huvitavast üritusest. Natuke saate ka pildimaterjali.

   Eelmine nädalavahetus möödus Paides Eesti Õpilasesinduste Liidu Üldkoosolekul. Üha enam olen hakanud mõtlema Üldkoosoleku mõttele. Tavaliselt on ÜK minu jaoks koht, kus saab palju nalja, kus näen oma tuttavaid jne. Sel korral aga panid EÕEL-i juhatuse esimehe Liina Hirve sõnad mind väga mõtlema, et kas ma olen ikka piisavalt hea õpilaseisndaja. Nüüd olen hakanud asja palju tõsisemalt võtma ning tean, et kuigi ÜK ja üleüldse taolised tähtsad üritused on tegelikult väga ametlikud ning nendest oleneb palju. Aga et mitte kõike siin liiga süngeks ja mõtlikuks ajada siis siit mõned pildid.

                                                             Meie ülinunnu hullumaja

                                                              Terve Üldkoosolek koos

                                                          Corpsebride ja mingiimelik koll


Teine üritus, mis vahepeal toimus oli TEN I minisessioon. Kes veel ei tea, siis lühendi TEN taga peitub organisatsioon Tegusad Eesti Noored. Tahtsin juba ammu minna sessile, aga EYP tundus minu jaoks natuke suure võitu ja samal ajal oli epaelgi ka 101 Tartu eelfoorum. Niisiis, kui sain teada, et tulemas on minisess, siis olin õnne tipul, sest see oli täpselt midagi mulle. Terve päev möödus väga mõnusalt, süüa sai hästi ja üleüldse oli kõik väga super.

                                                                    Kultuur

                                                           Meie kommitee leidis, et...

   Selle nädala jooksul olen rohkem kvaliteetaega linnas veetnud, kui tavaliselt. Kolmapäeval aitasin Laigul Lisettele armast sünnipäeva üllatust teha. Käisime The living roomis istumas, pean kiitma seda kohta. VAUSTAV! Väga hubane, õdus, odav ning mõnus koht. Meie võtsime tee ja cheddari ja rukaolaga sooja võileiva kokku läks kaks teed ja võileib 4€, samas võileib oli suur ning serveering ise täitis juba kõhtu ja tee ei olnud ka mingi tavaline vaid väga hea purutee, mille eest tuleb tavaliselt palju palju rohkem välja käia. Nüüd igatahes, kui raha on ja tahan kellegagi kuskile istuma minna, siis valin kindlasti The Living Roomi. Pealegi on selles tundengikohvikus enamik töötajaid vabatahtlikud tudengid.

    Reedel ma koolis ei käinud, läksin hoopis Riigikokku, kus toimus järjekordne "101 Last Toompeale". Minu jaoks oli see juba kolmas kord, sellel üritusel. Muidu oli ürituse nagu ikka, kuid mõnede asjade kallal tahaks vinguda, aga see selleks... Kõige nümedam on asja juures see, et kord elus saan ma ajalehte ja siis juhtub nii, et mul on mingi väga jube lõust ees. Aga seda jubeda lõustaga pilti võite ise otsida Õhtulehe veebiväljanadest.

                                          Karli soovitusel pean ise järgmisel aastal seal istuma.

   Peale 101-e käisime veel kinos "Kuningas Kelly"-t vaatamas, mis oli kõikidele 101stele tasuta. Tahtsime veel osadega minna Koidukuma vaatama, aga see jäi ära, sest kohad olid välja müüdud. Peale KingKellyt istusime The Living Roomis ja kuulasime kvaliteetset muusikat, ühelt brasiilia noormehlt. Õhtu oli väga väga mõnus.
   Eline päev möödus Rocca al Mare koolis TEDx Youth @Tallinn-al. Väga super üritus, sain küllaga inspiratsiooni. Peale teiste esinejatega astus oma maailmamuutmis jutuga üles ja meie oma Laigu, hiljem tulime koos koju ja tegime niisama nalja.
   Hea uudis on veel see, et ma siiski lähen Lahedale Koolipäevale, sest kulla Mirjam sai siiski mulle pileti.
Kolmapäeval tähistan vast väikest viisi oma sweet16, aga see on veel ? all.
Praegu aga ilusat pühapäeva jätku.

  Teie K

Let it snow

   Jah eelmises postituses rääkisin Teile sellest, et ka vihmane päev teeb mulle head meelt. Mis ma aga siis tegin, kui nägin, et esimesed lumehelbed maale langesid. Ausalt öeldes olin täiesti pöördes. Olen täielik talvefriik. hihih... Vaheaja lõpus ehk laupäev ja pühapäev möödus Metsnikul KL sügislaagris. Mulle väga meeldis, sest üle pika aja vaatasime üle erinevaid metsa tarkusi, mille uundamist mul hädasti vaja. Õppisime bibi (telkmantlist varjualune) tegemist, see oli vast üks kasulikemaid puntke, sest see onn, mis me Kuperjanovalste Rajal kokku meiterdasime oli pehmelt öeldes jube. Nüüd aga teame, kuidas ehitada selline varjualune, mis ei anna vihma läbi ja mille all on ka mugav olla. Veel õppisime tundma erinevaid relvi, neid lahti võtma ja kokku panema, meditsiini, saime sportpüstolist lasta, orieteeruda ja kõige meeldejäävamaks puntiks oli kindlasti köitega kolmanda korruse aknast alla tulek.
   Laargit alustasin meie seltskonnast (Peetri naised) üksinda, Lisette ütles, et Ta ehk õhtupoole tuleb. Lõpuks  rääkisime Mairoga Liina ka nõusse ja varsti oli ta kohal, hilejm tuli Lisette ka.
   Jäin laagriga äga rahule. Super. Pühapäeva õhrul vedas nii, et sain autoga Tallinna. Juhuuu.
Mõned pildid ka talilaagrist:

                                                            Mängisime lolli veits...phhhh...
                                                       

          Mõni küsib, et miks minna sellise külma ilmaga metsa. No vaadake, kui kena see on...vapustav

 No niimoodi me kõik tulime sealt alla, minu karjudes, röökides, Liina nuttes, mõni naerdes. Matvei jaoks oli see aga nagu lapsemäng.. :)

                              Umbes selline vaade oli kolmanda korruse aknast, kui alla hakkasime tulema.

                                                                                Pedobear
 
   Veidi aega tagasi jõudsin koju. Koolis ma täna ei käinudki. Nimelt esimesse tundi ma ei jõudnud. Teine, kolmas ja neljas tund olid teatritunnid, mille sisuks oli täna Estonia teatri külastus. See oli väga äge, nägime kostüümiladusi, lava, rõdusid, orkestriauku ja kõike muud. Mulle väga meeldis. Ja kuna mul oli Inglise keele kodune töö tegemata, siis läksin võtetele. Nimelt on tulemas mingisugused Mustamäe päevad ja selle tarbeks laenati meie kooli õpilasi, varem (vist juba vaheajal) tehti erinevaid sketše ja täna oli massitseenid. Saime bussiga sõita, mänguvöljakul hullata, haiglas käia ja Humanitaargümnaasiumi koeraga valvelaua naise närvi ajada. Veel saime kommi, palju naerda sai ja saime ka pakkumise, et kui edasipidi tahaksime taskuraha teenida. Olen päevaga väga rahul.
   Kohe- kohe hakkan edasi meiterdama oma Üldkoosoleku Halloweeni peo kleiti. Olen Corpsevride, ehk siis zombie pruut/maha tapetud ja surnuist üles ärganud pruut, kes otsib igavesti oma kaasat taga. Seelik on juba valmis, loor ka ja elie jõudsin juba pluusi osa "veriseks" mäkerdada. Täna võtan ette seeliku ja loori ning homme ongi juba Üldkoosolekule minek.

   Hetkel olen taaskord Facelift deer´i lainel. Olen ülisuper õnnelik, et Rasmus edasisai. Liina ütles Tema kohta hästi: "Mu unelamte mees" võiksin öelda tegelikult midagi taolist hihih...
    Tegelikult olen selle aasta Superstaari finalistidega väga rahul, kõik on omamoodi ja kedagi, kes kohe üldse ei meeldi ei ole. Oma isiklikeks lemmikuteks pean aga positest Rasmust, Toomast ja Karl- Erikut ning türukutest Elinat.

Teile aga...olge mõnusad.

xoxo

Teie K

Even a rainy day can make me smile.

Jah, tänast ilma võib kutsuda koera ilmaks. Aga mulle see ainult meeldib. Nagu ka eelmises postituses mainisin, siis tunnen rõõmu väikestest asjadest ning olen harva kurb. Nii ka täna. Hommik algas Merka juures. Läksin sinna juba eile õhtul, tegin paar asja ära ning otsustasin, et jään sinna ööseks. Mingi aeg liikusime Otepääle, käisime poes, ostsime tohututes kogustes krõpsu ja koolat ning saime ühe Merka sõbrast killuvennaga kokku. Teamag sõitsime veits ringi ja Ta tutvustas meile Snagastet, kui parimat kohta maailmas, kus elada.

   Hommikul oli äratus kell üheksa, voodist sain välja aga alles mingi kümne paiku. Enne seda, just hommikupoolikul nägin minu jaoks väga õudset und. Nimelt ärkasin ma üles ja mu telefoni kell näitas kahteteist ning kõik kellad, mis vähegi Merka juures leidusid, näitasid kõik erinevat aega. Ma olin täiesti paanikas.
   Umbes pool üksteist ajasin oma ülipüssi vanaema ratta Merka keldrist välja ning hakkasin linna poole väntama. Pidin olema 11:15 tööl. Kes veel ei tea, siis käin võimaluses Otepääl Oti Pubis tööl ning olen seal ettekandja. Terve vaheaeg on möödunud töiselt.
   Postituse pealkiri tuleneb sellest, et pidin rattaga sõitma 7km niiet, vihma kallab, kuid mind ei teinud see kurvaks, vihaseks vms. Naersin omaette, kui oma ülifancy rattaga linna poole kihutasin.
   Olge õnnelikud, võtke kõigest kõik, mis võtta annab ning proovige naeratada nii palju, kui võimalik.

Jah, järjekordne õnnepläma postitus, kuid viimasel ajal on lihtsalt koguaeg nii hea olla. Tsutsufrei



Teie K

Tartu sweet Tartu

Tänase õhtu laul. Tulin täna koos Birgithiga Tartusse, sest homme on "101 Last Toompeale" Tartu ja ühtlasi ka viimane eelfoorum. Niisiis on oodata tegusat päeva. Täna ma koolis ei käinud, mis tegelikult polegi nii hull, sest koolis oli projektipäev, mis kujutas endast loenguid, mida pidasid päästeteenistus, politsei, piirivalve jne. Selle asemel olin hoopis TTÜ-s NOVO konverentsil. Väga tore üritus, sai palju head süüa ja palju head juttu aetud. Miinuseks oli see, et minu töögruppi teema korralikuks arutluseks oleks vaja olnud vähemalt nelja, viite tundi, meil oli selleks aga ainult kaks, või isegi vähem. Samuti sai üleüldiselt üritus kuidagi kiirelt otsa.
   Lahkusin ma veidi enne lõppu, käisin kiirelt kodust läbi, viskasin koti kokku ja siis juba linna. Ning siis hakkasime juba Tartu poole liikuma.
  Vahepealsest nii palju, et olen nüüd Tallinna 32.keskkooli Õpilasesinduse president. Palju mu aega kulubki just ÕE-le. Samuti hakkasin käima rahvatantsus, kahjuks aga pole mul partnerit, kuid senikaua, kui selle toreda noormehe leian, käin ikka ilusti kohal. Veel käisin TÕE ehk Tallinna Õpilasesinduste Liidu aktiivkonna esimesel koosolekul. Väga äge oli. Mõtlesin, et liitun ka Tallinna linna Noortevolikoguga, aga kuna ma pole Tallinnasse sisse kirjutatud, siis jääb see plaan katki. Samuti olen nüüdsest EÕEL- i Avaliku Poliitika Valdkonna liige, niiet tegemist on palju. Aga võiks olla rohkem, viimasel ajal on mul vajadus haarat igast tegevusest, mis vähegi võimalik, lihtsalt vaja tegusteda kogu aeg.
   Viimasel ajal on hakanud rõõmu tundma ka väikstest asjadest ning kurb olen harva, tunnen, et peab olema positiivne ning et õnnelik peab olema.  hahhha Lillelaps

Teie K.