Kolm punkti

See on tänase päeva laul. Arghh nii ilus...imeline! 

Järgneva tekstilõigu näppasin ühe noore neiu blogist. Üldiselt ma tema blogi igapäevaselt ei loeks, aga jäin seda huvi pärast sirvima ning siis leidsin selle. Vot, kui saaks olla selline imeline naine nagu Marilyn Monroe. 

Lugege kindlasti läbi. Paneb mõtlema.

“This life is what you make it. Not matter what, you're going to mess up sometimes, it's a universal truth. But the good part is you get to decide how you're going to mess it up. Girls will be your friends - they'll act like it anyway. But just remember, some come, some go. The ones that stay with you through everything - they're your true best friends. Don't let go of them. Also remember, sisters make the best friends in the world. As for lovers, well, they'll come and go too. And babe, I hate to say it, most of them - actually pretty much all of them are going to break your heart, but you can't give up because if you give up, you'll never find your soul mate. You'll never find that half who makes you whole and that goes for everything. Just because you fail once, doesn't mean you're gonna fail at everything. Keep trying, hold on, and always, always, always believe in yourself, because if you don't, then who will, sweetie? So keep your head high, keep your chin up, and most importantly, keep smiling, because life's a beautiful thing and there's so much to smile about.” 

― Marilyn Monroe

Olen viimasel ajal veidike mõtlik olnud. Olen mõelnud paljude asjade üle ning pannud erinevaid aspekte enda jaoks paika. Mida hindan ning mis tuleb mulle ka tulevikus kasuks, sest seda elu elan vaid korra ning ei tasu raisata väärtusliku aega sellele, mis on tegelikult kasutu. 

   Jah, loomulikult on palju asju, mis ongi mõttetud lõpuks, aga annavad Sulle kogemuse vms. 

Kuid aega hindan ma väga kõrgelt, eriti olen sellele hakanud tähelepanu pöörama nüüd, kui olen Tallinnas. Siin kaob aeg nii märkamatult, et olen seda hakanud väga kõrgelt väärtustama. Niisiis olen otsustanud, et uuest kooliaastast olen n-ö free. Ehk ma ei taha kuuluda ÕE-sse ega muudesse taolistesse org. sest tunnen, et lihtsalt praegu vajan aega, et olla vaba ning jõuda endas selgusele. 

   Vahepeal on möödunud Jõulud ning aastavahetus. Jõulud olid minu jaoks täiesti tavaline õhtu, päeval olin tööl ning õhtul sõin paar verivorsti. That´s all.. Aastavahetuse veetsin Tartus Mirjami seltsis. Väga lõbus oli, isegi see, et Merka kadus umbes viis korda ära, telefonile ei vastand ja meie pidime Teda taga otsima. :) Vaheaeg oli suhteliselt töine, aga ega ma ei kurda, mis ma muud ikka oleks teinud, lihtsalt lebotanud prabably.. ja pealegi peaks detsembri kuu palk päris ilus tulema. 

   Kuulasin just hetk tagasi Liis Reisneri esituses I Will Always Love You. Rääkisime täna sellest linnas olles ja ma leidsin, et Liis ei olnud midagi erilist, ise olin kuulnud vaid väikest lõiku laulust. Kindlasti ei tee keegi silmi ette Whitney´le endale, kuid Liisi esitus tõi mulle ihukarvad küll ihule. Ainsana ei meeldinud mulle üks koht, kus ta hääl oli tegelikult huvitav, kuid minu arvates see selle lauluga ei sobinud (1:33).

   Miks ma seda räägin? Sest hindasin midagi, mille kohta ma midagi ei teadnud, edaspidi püüan seda, viga parandada, proovige Te kah :)

   Kui tulevikus saan endale mõne peene telefoni, siis püüan oma blogi ka veidi atraktiivsemaks muuta ehk lisan pilte jne. Hetkel lihtsalt pole see võimalik, sest minu telefoniga pilti tehes pole vahet, kas teen pilti fotostuudios, ülihea valguse käes, või udusel hommikul rabas, nii et näeb vaid poole meetri kaugusele oma jalge ette. 

  Olge tublid, hinnake seda, mis Teil on...

Teie K.