Even a rainy day can make me smile.

Jah, tänast ilma võib kutsuda koera ilmaks. Aga mulle see ainult meeldib. Nagu ka eelmises postituses mainisin, siis tunnen rõõmu väikestest asjadest ning olen harva kurb. Nii ka täna. Hommik algas Merka juures. Läksin sinna juba eile õhtul, tegin paar asja ära ning otsustasin, et jään sinna ööseks. Mingi aeg liikusime Otepääle, käisime poes, ostsime tohututes kogustes krõpsu ja koolat ning saime ühe Merka sõbrast killuvennaga kokku. Teamag sõitsime veits ringi ja Ta tutvustas meile Snagastet, kui parimat kohta maailmas, kus elada.

   Hommikul oli äratus kell üheksa, voodist sain välja aga alles mingi kümne paiku. Enne seda, just hommikupoolikul nägin minu jaoks väga õudset und. Nimelt ärkasin ma üles ja mu telefoni kell näitas kahteteist ning kõik kellad, mis vähegi Merka juures leidusid, näitasid kõik erinevat aega. Ma olin täiesti paanikas.
   Umbes pool üksteist ajasin oma ülipüssi vanaema ratta Merka keldrist välja ning hakkasin linna poole väntama. Pidin olema 11:15 tööl. Kes veel ei tea, siis käin võimaluses Otepääl Oti Pubis tööl ning olen seal ettekandja. Terve vaheaeg on möödunud töiselt.
   Postituse pealkiri tuleneb sellest, et pidin rattaga sõitma 7km niiet, vihma kallab, kuid mind ei teinud see kurvaks, vihaseks vms. Naersin omaette, kui oma ülifancy rattaga linna poole kihutasin.
   Olge õnnelikud, võtke kõigest kõik, mis võtta annab ning proovige naeratada nii palju, kui võimalik.

Jah, järjekordne õnnepläma postitus, kuid viimasel ajal on lihtsalt koguaeg nii hea olla. Tsutsufrei



Teie K

Tartu sweet Tartu

Tänase õhtu laul. Tulin täna koos Birgithiga Tartusse, sest homme on "101 Last Toompeale" Tartu ja ühtlasi ka viimane eelfoorum. Niisiis on oodata tegusat päeva. Täna ma koolis ei käinud, mis tegelikult polegi nii hull, sest koolis oli projektipäev, mis kujutas endast loenguid, mida pidasid päästeteenistus, politsei, piirivalve jne. Selle asemel olin hoopis TTÜ-s NOVO konverentsil. Väga tore üritus, sai palju head süüa ja palju head juttu aetud. Miinuseks oli see, et minu töögruppi teema korralikuks arutluseks oleks vaja olnud vähemalt nelja, viite tundi, meil oli selleks aga ainult kaks, või isegi vähem. Samuti sai üleüldiselt üritus kuidagi kiirelt otsa.
   Lahkusin ma veidi enne lõppu, käisin kiirelt kodust läbi, viskasin koti kokku ja siis juba linna. Ning siis hakkasime juba Tartu poole liikuma.
  Vahepealsest nii palju, et olen nüüd Tallinna 32.keskkooli Õpilasesinduse president. Palju mu aega kulubki just ÕE-le. Samuti hakkasin käima rahvatantsus, kahjuks aga pole mul partnerit, kuid senikaua, kui selle toreda noormehe leian, käin ikka ilusti kohal. Veel käisin TÕE ehk Tallinna Õpilasesinduste Liidu aktiivkonna esimesel koosolekul. Väga äge oli. Mõtlesin, et liitun ka Tallinna linna Noortevolikoguga, aga kuna ma pole Tallinnasse sisse kirjutatud, siis jääb see plaan katki. Samuti olen nüüdsest EÕEL- i Avaliku Poliitika Valdkonna liige, niiet tegemist on palju. Aga võiks olla rohkem, viimasel ajal on mul vajadus haarat igast tegevusest, mis vähegi võimalik, lihtsalt vaja tegusteda kogu aeg.
   Viimasel ajal on hakanud rõõmu tundma ka väikstest asjadest ning kurb olen harva, tunnen, et peab olema positiivne ning et õnnelik peab olema.  hahhha Lillelaps

Teie K.