Täna on selline partiootlik tuju peal. Minu inimesed, minu inspiratisoon ja kõik, mis teen on neile pühendatud.
Koolist tulles oli nii hea hea tuju. Tavaliselt on inimesed kurjad, kui kodutee muutub poriseks sopamülkaks. Minu jaoks on see nagu õnnistus, sest see tähendab vaid üht- KEVAD. Kõndisin mööda teed, vaatasin paksu lumekatte all olevat põldu ja mul tuli muie näole, sest mulle pakkus rõõmu see, et varsti seda kõike enam pole. Armastan talve, aga kevad ja kõik sellega seonduv- pori, soe päike, mõnus lõunatuul jne. See toob mu pähe ka selle asja, et varsti varsti saab otsa midagi uut. Lõppeb minu 9 aastane kooli orjus :) Kuidtegelikult lõppeb ainult üks etapp ja palju on veel käia edasi. Nii imelik mõelda. Mäletan, et kui ma läksin esimesse klassi, siis tundusid need tüdrukud ja poisid, kelle käekõrval me teigime midagi ajalukku jäävad- astusime esimest korda üle selle suure hoone ukseläve, et järgmised 9 aastat ja rohekemgi, seda igapäevaselt teha. Oeh, kuidagi imelik tunne tekib, kui mõtlen sellele.
Täna olen Tartus, eile olin ka. Käisime "Näljas" Kristjanit ja Karlost kuulamas. Nii tšill õhtu oli. Erilised tänud Liinale. Pärast tulime Liisuga koju. Täne lähen koos Mimmuga kinno "Vasaku jala reede"t vaatama. Pidi päris hea olema. Homme lähen Tallinna ja teisipäev ja kolmapäev on katsed 32-s ja Järveotsal. Natsa on hirm ka juba sees. Aga hoidke mulle pöialt. Reedel on mul Abjas Infotund. Annli tuleb ka. Lähme targutama :) Okei, aga praeguseks tsau-pakaaa
No comments:
Post a Comment